Dr Sergei Goshka
Ida-Viru Keskhaiglas töötab juba üle nelja aasta valuravikabinet, kus võtavad vastu anestesioloogid-valuravispetsialistid Sergei Goshka ja Maksim Kunevitš. Siin saavad abi nii krooniliste haigustega patsiendid kui ka need, kelle valu on tingitud onkoloogilisest haigusest. Kui vähipatsiendil tekib valusündroom, siis alustab valuravi perearst või onkoloog, kellel on õigus määrata vajalikke ravimeid, sh tugevatoimelisi preparaate. Kui patsient vajab erialaspetsialisti abi, siis pöördub ta valuravikabinetti. Valusündroomiga onkoloogiahaigeid võtame vastu eelisjärjekorras, peale selle oleme alati valmis perearstiga telefoni teel konsulteerima. Kui patsient viibib Ida-Viru Keskhaigla statsionaaris, siis on raviarstil võimalus kutsuda valuraviarst osakonda konsulteerima.
Ravida saab paremini kui varem
Valuraviarstid saavad määrata valu raviks erinevaid ravimeid, sh tugevatoimelisi preparaate ja kasutada nende kombinatsioone. Peale selle on keerukamatel juhtudel võimalik kasutada ravimblokaadi, paigaldada kateeter tuimasti pikaajaliseks manustamiseks.
Erinevate arstide vahel toimib pidev koostöö ja vajadusel konsulteeritakse omavahel. Onkoloog otsustab patsiendi ravi – operatsiooni, keemiaravi, kiiritusravi või nende kombinatsiooni. Perearst määrab ja kohandab valuravi ning suunab vajadusel patsiendi valuravikabinetti.
Patsient ja tema lähedased peavad olema kursis sellega, et valuravi ei määrata mitte kõigile vähipatsientidele, kuigi umbes kolmandik kuni pooled neist kannatavad ravi eri etappides valu. Nad võivad tunda valu kasvajas, aga seda võib tekitada ka määratud ravi. Samuti võivad valu tekitada muud kaasnevad haigused. Kuna enamik onkoloogilise haigusega seotud valudest tuleneb närvikoe kokku surumisest või kahjustumisest, võib valu säilida ka siis, kui haigus on kontrolli all.
Ida-Virus tuleb veelgi enam valukabinette tutvustada
Valuravikabineti olemasolust ei tea mitte kõik Ida-Virumaa patsiendid, kuigi me töötame juba üle nelja aasta ning kohtume korrapäraselt perearstide ja patsientidega, pöördudes nende poole ajalehtede ja muu meedia kaudu. Samas on perearstid üsnagi teadlikud patsientide valuravikabinetti suunamise korrast, neil on olemas kõik vajalikud kontaktandmed ja nad võivad vähipatsiendi valuravi puudutavates küsimustes meile vastuvõtuaegadel alati helistada.
Kaugus ei ole meie patsientidele takistuseks, sest võtame vastu Kohtla-Järvel, mis asub maakonna keskmes. Sageli loobuvad patsiendid vastuvõtule tulemisest seetõttu, et nad ei saa haiguse tõttu liikuda. Sellisel juhul kutsume vastuvõtule patsiendi sugulased või püüame lahendada mure patsiendi või tema perearstiga telefoni teel.
Lähedastel on suur vastutus
Vähipatsiendi sugulased seisavad ravi ajal raske ülesande ees. Neilt ei eeldata mitte üksnes vaimset ja füüsilist tuge, vaid nad peavad lahendama ka hulga raviga seotud korralduslikke küsimusi. Seetõttu oleme igati selle poolt, et patsient tuleb vastuvõtule koos sugulastega ja kindlasti kutsume neid vestluses osalema. Õpetame, räägime üksikasjalikult valuravi meetoditest ning kasutatavatest ravimitest. Kui patsient on kordusvisiidi ajal nõrk, siis võime kutsuda kohale üksnes tema lähedase, et haigele mitte liigseid ebamugavusi põhjustada. Enamik omastest tuleb meile kenasti vastu, mis on niisuguste patsientide tervenemise juures oluline tegur – tunnetame lähedaste toetust.
Patsientide suhtumine valusse on sageli ekslik
Paljud patsiendid on valmis kannatama üsna tugevat valu, sest nad kas ei ole moodsate valuravi võimalustega kursis või ei soovi lisaravimeid võtta. See on sügavalt ekslik suhtumine. Valu kannatamine segab igapäevaelu – kõndimist, söömist, omastega suhtlemist. Peale selle võib valu halvendada haavade paranemist ja soodustada infektsioonide teket. Aktiivse ravi ajal peab patsient kindlasti suunama kogu oma jõu haiguse, mitte valuga võitlemisele. Kui aktiivset ravi enam ei teostata, siis on patsiendil õigus veeta elu viimased päevad või nädalad valu kannatamata, säilitades samal ajal nii palju kui võimalik oma tavapärast aktiivsust, selget mõistust ja võimet oma asju korraldada. Heaks näiteks on siinkohal Steve Jobs, Apple’i asutaja, kellel oli ravimatu onkoloogiline haigus, kuid kes säilitas tänu edukale valuravile sõna otseses mõttes viimaste eluhetkedeni aktiivsuse ja selge mõistuse.
Oleme igati selle poolt, et patsient tuleb vastuvõtule koos sugulastega ja kindlasti kutsume neid vestluses osalema. Õpetame, räägime üksikasjalikult valuravi meetoditest ning kasutatavatest ravimitest.
NÕUANDEVEERG
Dr Sergei Goshka soovitab:
- Valu ei ole onkoloogilise haiguse vältimatu kaaslane, seda saab ja peab ravima.
- Paljud patsiendid pelgavad tugevatoimeliste tuimastitega seotud ravim- või psühholoogilist sõltuvust. Väärib märkimist, et selliseid ohte hindavad üle nii patsiendid kui ka nende sugulased. Määratud annuste järgimine, arsti teavitamine kõrvaltoimetest ja hoolikas valupäeviku täitmine viivad selle ohu miinimumini. Tahaksin rõhutada tagasiside tähtsust, sest ühe visiidi jooksul ei õnnestu sageli valida patsiendile sobivat ravi ja seda tuleb kohandada.
- Isegi palliatiivse ravi ajal peab patsient püüdma olla igapäevaselt aktiivne, liikuma, suhtlema lähedaste inimestega. Kui tuimastid tekitavad mingeid kõrvaltoimeid, siis tuleb sellest kindlasti arstile rääkida, sest annuste kohandamisel või ravimi vahetamisel on võimalus nende esinemissagedust ja raskust vähendada.
- Väga tähtis on täita valupäevikut, kuhu märgitakse iga päev valu tugevus, võetud ravimid ning nende toime ja kõrvaltoimed.
- Kui patsient ei saa võtta suukaudseid ravimeid, siis on võimalus kasutada ravimplaastreid, mis kleebitakse nahale.
- Eakad ja vaimupuudega patsiendid ei ole sageli suutelised väljendama, et nad tunnevad valu. Sellisel juhul tuleb kahtlustada valu kannatamist kaudsete tunnuste abil – käitumise muutus, grimassid, unehäired, söögiisu kadumine –, ja rakendada valu ravimiseks vajalikke meetmeid.