Patsiendi põetus käib lähedaste toel

13/03/2017
Kaire Pakkonen

Kaire Pakkonen, Pille Kilgi

Suuremal osal vähivaluga patsientidest, kes jõuavad valukabinetti, on onkoloog või valuravi arstid juba valuravi alustanud. Meie jätkame sellega. Samuti konsulteerime Pärnu Haiglas olevaid vähivaluga patsiente, korrigeerime ravi või alustame nt meie haiglas avastatud kasvajaga patsientidel valuraviga, edasi lähevad patsiendid ravile onkoloogiosakondadesse.

Patsiente abistavad kindlasti ka perearstid, kellel on samuti õigus välja kirjutada narkootilisi valuvaigisteid. Toetav osa on ka koduõendusel, kes põhiliselt küll teevad erinevaid protseduure nt epitsüstostoomi vahetus ja sidumised. Koduõed õpetavad ja nõustavad näiteks ka pööramise ja hügieeni küsimustes. Infot selle kohta saab Pärnu Haigla kodulehelt www.ph.ee

Viimasel ajal on paranenud patsiendile tehtavad soodustused, samuti ravimite valik. Digiretsept vähendab patsientide ja nende omaste jooksutamist, samas on tunda veidi hooletumat suhtumist oma ravimite teadmise suhtes: te näete ju arvutist. Invasiivset valuravi (närviblokaadid, valupumbad) saame pakkuda haiglas, sest neid ravimeid ei kompenseerita ja need on enamusele patsientidest siiski liiga kallid. Leian, et valuravi kättesaadavus on paranenud, sest viimastel aastatel on valuarsti vastuvõtud avatud Kohtla-Järvel, Raplas, ka Võrus on valuarsti vastuvõtt. Ka valuarstide endi kogemused on märgatavalt suuremad ja teadmised paranenud.

Shot by Marek Metslaid

Enamus patsiente jõuab lõpuks valuarstide juurde, sest need on keerulised juhtumid. Oluline ongi see, et patsiendid ja nende lähedased teaksid, et kõikidel arstidel on õigus alustada ja jätkata vähiga haigel opiaatravi. Kui patsient näiteks mingil põhjusel valuravi arsti või onkoloogi juurde ei pääse, saab ravi korrigeerida või retsepti pikendada ka perearst. Vähivalule (ja   vähihaigusele üldisemalt) on iseloomulik, et haiguse kulg võib väga kiiresti muutuda ja patsient võib vajada kiiresti konsultatsiooni. Seetõttu on oluline, et patsienti aitab see arst, kelleni ta  kiiremini jõuab.

Kindlasti ei ole veel kõik patsiendid teadlikud valukabineti olemasolust, küll aga peaksid perearstid neist teadma. Aastate jooksul oleme teinud perearstidele mitmeid koolitusi  Pärnumaal kui ka teistes maakondades. Meile suunavad patsiente nii Pärnu onkoloogid kui ka teiste haiglate valuravi arstid, samuti oleme informeerinud kiirabi, kes jagab vähivaluga patsientidele infot, kuidas valukabinetiga ühendust saada.

Lähedased peaksid patsiendi soove võimalikult täpselt edastama

Kui räägime vähivaluga patsientidest, siis tõesti patsiendid alati kohale ei tule, sest seisund enam seda ei võimalda. Onkoloogilised haiged võtame vastu eelisjärjekorras, saatekirja ei ole vaja, võivad tulla ka ainult sugulased. Oluline on, et sugulastel oleks ülevaade patsiendi kaebustest ja senisest ravist.

Lähedased ongi sageli need, kellega suhtleme ja kelle kaudu ravi korraldame, eriti haiguse lõppstaadiumis, kui patsient ise ei ole enam võimeline liikuma. Mõnikord on probleem selles, et me ei kuule kaebusi otse patsiendilt ja seetõttu võib mõni asi märkamata jääda. Sel juhul ei saa ka otse küsida, mida patsient soovib. Siin ongi oluline koostöö patsiendi sugulastega, et nad hoolega paneksid tähele ja kuulaksid patsiendi muresid ja soove ja need siis võimalikult täpselt meile edasi annaksid.

Teadlikkuse tase on erinev, noorematel inimestel on see päris hea. Teatakse rohkem valuvaigistitest, hätta jäädakse aga muude eluliste probleemidega nagu näiteks haige hügieen, pööramine, voodipesu vahetamine, millised on abivahendid jne. Ka sotsiaalsetele ning hingelistele probleemidele ei osata abi otsida. Sageli ei peeta näiteks hingeabi vajadust oluliseks, kuigi arstina tundub, et see oleks väga tähtis.

 

Inimesed on erinevad, patsientide teadlikkus on üldiselt paranenud. Vähivaluga patsiendid on reeglina nõus ravimeid võtma. Siiski on sageli probleemiks tugevad valuvaigistid ehk narkootilised valuvaigistid, kardetakse narkomaaniat, kahjuks siiani püsivad müüdid, et kui juba morfiini vaja läheb, siis on tegemist haiguse finaalstaadiumiga.

Ka onkoloogiliste valude puhul kasutame sageli kombineeritud valuravi s.t kombineerime narkootilisi valuvaigisteid ja lisaravimeid, milleks on epilepsia ehk langetõve vastased ravimid ja antidepressandid. Sageli ei taha inimesed ka neid võtta, kuid teadlikkus nende ravimite osas on samuti  paranenud.

 

Sageli ei peeta hingeabi vajadust oluliseks, kuigi arstina tundub, et see oleks väga tähtis.

 

Dr Pakkonen soovitab:

 

  • Narkootiliste valuvaigistite annustamisel võib ja peab võtma ravimit nii palju kui on vaja. Õige annus on selle patsiendi jaoks niisugune annus, mis ta valu ära võtab.
  • Vähivaluravis ei ole reeglina nn ravikuuri, ravimeid tuleb võtta pidevalt vastavalt antud skeemile, muidu need ei aita.
  • Kõrvaltoimed tekivad sõltumata manustamisviisist. Näiteks süstimine ei välista kõrvaltoimete teket, vaid võib iseenesest põhjustada lisaks tüsistusi (lisavalu ,hematoomid, närvikahjustus, põletikukolle).
  • Ravimeid võib võtta ka tühja kõhuga.
  • Sageli on suureks probleemiks teised kaasuvad sümptomid, sh isutus, kaalulangus, jõuetus, õhupuudus. Sel puhul ilmnev omaste ärevus, viha, jõuetustunne , soov lähedast aidata võib aga viia liigsete invasiivsete protseduurideni või ravivõteteni, mis patsienti tegelikult ei aita.

Liigsed raviprotseduurid, ka nn. tilgutamine ,  vöib  pöhjustada haigele hoopis  enamat piina ja  seisundi  halvenemist.

  • Võimalik on laenutada erinevaid abivahendeid (ka näiteks funktsionaalset voodit), et patsiendi põetus lihtsamaks muuta.
  • Elukorraldus, sotsiaalsed probleemid − sageli räägime sellest juba esimestel visiitidel. Lähedased peaksid läbi mõtlema, mis saab siis, kui patsient vajab ööpäevaringset hooldust, kas nad saavad ise sellega hakkama, millised on hooldusravi võimalused jne.
  • Oluline on ära kuulata patsient, millised on tema ootused ja soovid ravi ja hoolduse suhtes ja kui vähegi võimalik, siis neid ka arvestada.
  • Parim on ka finaalstaadiumis haigele tegelikult oma tuttav keskkond ja vöimalusel lähedane vöi keegi hooldaja toena, sest sel juhul on tähelepanu ja tuge  haigele kordades rohkem kui see haiglatingimustes  oleks  vöimalik.

 

Posted in Valust vabaks