Koduse toetusravi arst, õde ja pereliikmed on üks meeskond

13/03/2017

Dr Kaiu Suija

Sihtasutus Vähihaigete Toetusravi abistab patsiente 13 maakonnas ja 21 tegevuskohas üle Eesti. Oleme haigekassa lepingupartnerid ja meie teenus haigele on tasuta.

18 aasta jooksul, mil oleme kodust toetusravi arendanud, on meditsiinis väga palju muutunud ning koos sellega oleme ka meie juurde õppinud, omandanud kogemusi. Kuna vähihaigete ravitulemused on paranenud, haiged elavad kauem, siis on kasvanud ka palliatiivset ravi vajavate haigete arv.

Vähihaigete kodune toetusravi ühendab endas kolm osa: üks osa vähiga haigete kodusest toetusravist on kaebuste ravi, esiplaanil valu aga ka teised probleemid, mis patsienti häirivad. Selle tegevuse eest vastutab arst. Teise osa moodustab õendustegevus, sidumised, haavaravi, kateetrite hooldus, lähedaste õpetamine, abivahendid. Kolmas osa on psühholoogiline toetamine – seda vajavad nii patsient kui ka tema pereliikmed. Psühholoogilist toetust annavad nii arst kui ka õde. Kogu tegevuse eripäraks on see, et see toimub patsiendi kodus.

Suurim muutus viimaste aastate jooksul ongi toimunud selles, et peatähelepanu pöörame alati haigete elukvaliteedile. Loodud on kohalikud patsientide organisatsioonid, jätkuvalt on koolitatud perearste, sisse on viidud palliatiivse ravi õpetus, mida käsitletakse nii arstide põhi- kui ka täienduskoolitustel. Toimub koostöö taastusravi arstidega, muutustest paremuse suunas räägib kasvõi see, et patsiendid saavad taastusravi (rehabilitatsiooni teenust) ja loomulikult on neil kasutada kaasaegsed abivahendid, mida kompenseerib omavalitsus, haigekassa või sotsiaalkindlustus. Kogu abivahendite süsteem vajab aga haigele kohandamist ja kasutamise õpetamist. Ka hea abivahend on oskamatutes kätes kasutu.

Valuravi on edasi arenenud

Meil on praegu kättesaadavad praktiliselt kõik Euroopas olevad valuravimid. Kui vaadata tagasi koduse toetusravi algusesse, siis on enamus ravimitest uued. Kui patsienti ja ravimeid hästi tunda, saame edukalt vähihaige valusid ravida. Kõik see kokku parandab inimese elukvaliteeti ja pikendab eluiga. Mõnes maakonnas on hästitoimiv valuravi kabinettide võrgustik, mõnes mitte, samuti on perearste koolitatud valuravi osas. Paljud haiged oskavad ja julgevad küsida valuravi.

Arsti ja õe roll koduses toetusravis

Palliatiivsel koduravil on enamasti haiged, kellel on palju nii meditsiinilisi kui ka muid probleeme. Ühise meeskonnana oskavad arst ja õde patsienti aidata ning see ainult parandab ravitulemust. Pereliikmed on samuti meeskonnaliikmed. Esimese koduvisiidi teevad arst ja õde alati koos ning ja vastavalt sellele, kui palju patsient arsti vajab, on tal uuesti võimalus haige juurde koju tulla.

On patsiente, kellel on rohkem õendusabi  vaja, ja teisi, kelle puhul arstlik osa on väga suur. Enamasti tuleb ühe arstivisiidi kohta kaks õevisiiti. Muidugi on see vajadus patsientide puhul erinev. Kaebuste raviks tuleb patsienti korduvalt kontrollida, diagnoosida ja vajadusel ravi muuta. Kodune toetusravi ei tunne väga ajapiire, anname haigetele telefoninumbrid, nad saavad helistada ka töövälisel ajal ja tihti tehakse neile siis ka visiite. Meie ülesanne on aidata haigel elada võimalikult hea elukvaliteediga. Ja kui ka haiget ei saa alati terveks ravida, siis patsienti ja tema peret saab alati aidata.

 

Paljud haiged oskavad ja julgevad küsida valuravi.

 

 

INFOKAST:

 

Koduse toetusravi teenus on tasuta

  • Koduse toetusravi teenus sisaldab esmasel koduvisiidil ravi,-põetus- hooldusplaani koostamist, omaste või lähedaste õpetamist ning haige ja pere psühhosotsiaalset nõustamist, arvestades vähiga haige eripära.
  • Kodune toetusravi tähendab kõiki vajaminevaid raviprotseduure ja meetmeid, mille vajaduse määrab koduse toetusravi arst.
  • Kodune toetusravi sobib haigele, kes ise soovib saada ravi kodus ning kellel on hooliv pere ja kodu, kus koduse toetusravi arst ja õde saavad osutada meditsiinilist abi. Enamasti on see teenus mõeldud haigetele, keda ei ole võimalik terveks ravida, kuid kelle vaevusi on võimalik kergendada ja leevendada.
  • Haigele on teenus tasuta. Koduse toetusravi läbiviijatel on leping haigekassaga.
  • Ravile saamiseks on vaja arsti saatekirja. Saatekirja alusel pannakse haiged järjekorda. Haigekassa lubatud ooteaeg ravile saamiseks on kaks nädalat.
  • Vaata lähemalt: toetusravi.ee
  • Eesti Vähiliidu Nõuandetelefon: 800 2233 Tartu: 10:00-12:00 Tallinn: 18:00-20:00 Helistada saab vaid lauatelefonilt.

NÕUANDEVEERG

Dr Kaiu Suija  soovitab:

  • Patsient ja tema lähedased peaksid teadma, et meie teenusele tulekuks on kindlasti vaja saatekirja, selle võib anda nii pere- kui eriarst.
  • Koduse toetusraviga ei tasu liiga kaua oodata. Sihtasutus Vähihaigete Toetusravi abistab patsiente 13 maakonnas ja 21 tegevuskohas üle Eesti. Oleme haigekassa lepingupartnerid ja meie teenus haigele on tasuta.
  • Vähiga haiged võiksid Eestis rohkem organiseeruda. Nii jõuab ka info varem abivajajani.
  • Suur osa vähiga haigetest paraneb ja ka nendele on vaja toetust, kuidas elukvaliteeti hoida ja edasi elada. Neile omakorda sisendab kindlust info teistelt inimestelt, mida pakuvad just maakondlikud ühingud. Maakondlike organisatsioonide alla kuulub esialgu üsna vähe haigeid. Samas on seal näiteks äsja haigestunud inimesel võimalik kohtuda haigetega, kes on elanud 20-30 aastat oma haigusega ja hästi hakkama saanud.
  • Soovitan võtta ühendust Eesti Vähiliidu nõuandetelefonil 800 2233, sest haiguse puhul on kindlasti palju küsimusi. On tähtis, et patsient ja tema lähedased ei oleks oma küsimuste ja muredega üksi, vaid otsiksid abi, ja abivõimalusi ju on.

Dr Kaiu Suija on TÜK Hematoloogia ja Onkoloogia Kliiniku onkoloog, SA Vähihaigete Toetusravi juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu liige

Posted in Valust vabaks