Koduse toetusravi õde Annely Aasamets
Iga päev haigeid külastavad koduõed puutuvad pidevalt kokku vähiga haigetega, kes vajavad toetavat ravi ja ka valuravi kodus. Loomulikult võtab iga patsiendi ja lähedaste tundmaõppimine aega. Olen sageli kokku puutunud sellega, et valu kurnab ja ehmatab nii vähihaigeid patsiente kui ka nende lähedasi. Kuigi teadlikkus valu ravimise võimalustest on viimasel ajal kasvanud, ei osata siiski veel piisavalt valu olemust teadvustada ega ka sellest meditsiinitöötajale rääkida. Mõnikord patsiendid ei taha valust rääkida, eriti puudutab see väiksemat valu, mida kannatatakse, pidades olukorda normaalseks.
Meie ülesandeks on leida siin lahendusi. Kui patsient tuleb valukabinetist ravimilehega või on määranud valuravi koduse toetusravi arst, on ta saanud rohkelt infot ja kõik ei pruugigi meelde jääda. Aitame raviplaani selgitada korduvalt ja rohtu võtta nii, et ei olegi valu. Püüame patsientidele rääkida, et pigem on normaalne olukord, kus patsient saab valuravi ja ei tunnegi valu.
Vähiga haigete koduõde valdab õiget küsitlusmetoodikat, kuidas patsiendil valuprobleemid välja selgitada. Samuti on tal alati võimalus teha koduvisiit koos koduravi arstiga ja valuravi veelkord üle vaadata. Tähtis on ka see, et patsient ja tema lähedased ise läbi mõtestavad, milliste probleemidega on haigel tegu. Koduõe visiidiks aitab paremini ette valmistada ka küsimustik (vt lk 23), mis aitab valu ja teiste probleemide olemuses paremini selgusele jõuda.
Ühiselt valuteema üle arutledes oleme alati leidnud konkreetsele patsiendile sobiva lahenduse. Keegi ei tohi valu kannatada veel vähem sellest probleemist rääkimata jätta.
Kui vähiga seotud valu on reeglina oma olemuselt krooniline valu, mida ravitakse süstemaatiliselt vastavate ravimitega, siis võib tekkida ka nn läbilöögivalu, mis on ägeda iseloomuga ja ilmneb kroonilise valu taustal. Läbilöögivalul ei pruugi olla kindlat vallandavat põhjust. See võib esineda tahtlike liigutamistega seoses (nt luumetastaasidega haige puhul) või tahtmatute tegevuste korral nagu soolespasmid, aevastamine, köhimine, põiehädad jmt. Läbilöögivalule on eraldi ravi, mille tulemusena on tunduvalt vähenenud kiirabi väljakutsed − valu ei muutu väljakannatamatuks.
Koduvisiitidel suhtleb koduõde nii patsiendi kui tema lähedastega. Väga oluline on, et patsiendi lähedased oleksid teadlikud valuravi määramisest ja valuravimitest. Tihti on ravimeid päris palju, sest patsientidel on ka teisi kaasuvaid haigusi. Mina olen kasutanud meetodit, et lähedane annab rohtu ja patsient võtab rohtu. Abiks võib olla ka ravimkarp, kus on valmis pandud on hommikused, lõunased ja õhtused ravimid.
Haiguse süvenedes valu tavaliselt tugevneb ja vajab pidevat ning pikaajalist ravi. Kindlasti tuleks juba vähiravi ajal, kui esineb valusid, pöörduda valuravi eesmärgil kohe valukabinetti. Need on avatud mitmel pool Eestis. Valukabinettide süsteem töötab Eestis hästi ja kui patsient on juba sellega tuttav, saab ta oma eluoluga päris stabiilselt hakkama.
Vähihaigete koduõde valdab õiget küsitlusmetoodikat, kuidas patsiendil valuprobleemid välja selgitada.
NÕUANDEVEERG
Koduse toetusravi õde Annely Aasamets soovitab:
- Kuulake ja kuulatage − tähtsam on hoolitseda selle eest, et säiliks haige eneseväärikus, püsiks tema huvi elu vastu ja tal oleks oma osa enese eest hoolitsemisel ning heaolu tõstmisel. See ei ole raisatud aeg.
- Leidke aega, et olla koos lähedasega. Aeg võib kiiresti otsa saada.
- Ärge kartke abi küsida. Hooldamist on mõttekas jaotada pereliikmete vahel.
- Raske haige kõrval ei tohi unustada iseennast.