Valuravi õde Svetlana Garkoṧa
KUI PATSIENT TULEB VALUPROBLEEMIGA onkoloogi või mõne teise arsti juurest valukabinetti, hakkame teda jälgima. Tugeva ja pikemat aega kestnud valuga inimene vajab tõenäoliselt regulaarset valuravi, et ta saaks elada igapäevaelu ja võimalikult paremini magada.
Miks on uni tähtis? See aitab leevendada emotsionaalset stressi ja haigusega paremini toime tulla. Rahulik uni annab ka päevaks jõudu, et jätkata tavapäraseid tegevusi.
Mõõdame valu 10-palli süsteemis valuskaala põhjal. Valu puudumist tähistab null ja edasi kerkib valu astmestik ülespoole, kümneni. Toome näiteid, mille põhjal inimene suudaks võrrelda oma valuläve. Kui valu tugevus on juba rohkem kui kolm palli, tuleb seda ravida.
Kõik on omavahel seoses
Stress, emotsionaalne tasakaal või häiritus, tegutsemistahe, hirmud − kõik need tegurid on omavahel seoses valu ravi ja leevendamisega. Suure tõenäosusega on kasvajaga patsiendil, vaja maandada stressi, sest ravi hea tulemus eeldab emotsionaalset tasakaalu. Kõik me teame ka, et kõrge ärritatuse foon suurendab valuaistingut. Samamoodi tekitab stressi pikaajaline valu, sest halb enesetunne pärsib igasugust tegevust.
Eraldi peatükk on hirmudega toimetulek. Paljudel on hirm ravi ees, kuigi selle eesmärk on ju leevendust tuua. Räägime alati patsientidele, et arsti tuleb usaldada, mitte karta. Ravi kulgeb samm sammu järel ja siin on alati kaks poolt – emotsionaalne ja füüsiline.
Meie kogemus on näidanud, et kui patsiendile on leitud sobiv ravim ja ta võtab seda õigetel kellaaegadel, on võimalik valu kontrolli alla saada. Paraku käituvad paljud patsiendid valuravi järgides nagu peavalutabletiga: valu tekkis, võtan tableti, ei aita, jätan võtmise järele.
Valuskeem ja selle järgi elamine
Valuskeem, mille arst ette näeb, on selleks, et ei tekiks ootamatuid valusituatsioone. Valuskeemi järgmine aitab tõesti olukorda kontrolli all hoida. Tavaliselt mõjub ravi juba teisel või kolmandal päeval. Juba see, kui patsient saab magada, viib teda palju paremasse seisundisse. Samas ei pruugi haige tihtipeale tunnetada, kas valuravi on üldse aidanud ning see tekitab teadmatust ka tema lähedastel. Valukabinetis selgitame selle välja küsitluse teel.
Kasvaja puhul ei pruugi valuravi nii lihtne olla. Valu täiesti välja lülitada ei ole võimalik. Peame saavutama sellise olukorra, et inimesel säiliks elukvaliteet ja ta saaks selle valuga elada.
Valuõe iseseisev vastuvõtt valukabinetis on tihe. Päevas käib vastuvõtul keskmiselt 30 patsienti, lisaks vastab valuõde patsientide kõnedele. Tavaliselt räägib valuõde patsiendile arsti jutu veelkord üle, sest esimese hooga ei pruugi haigele juhised meelde jääda. Ravikuuri kestel tekivad ka küsimused.
Tavapärased küsimused valuõele puudutavad kõrvaltoimeid. Näiteks pearinglus, seedimisprobleemid. Selgitame siis, et organismil läheb raviga harjumiseks veidi aega, aga kui olulised kõrvaltoimed jätkuvad, määrab arst muu ravimi. Kõige enam peame selgitama, et tugeva valu korral tuleb rohtu võtta ennetavalt ja selleks ongi valuskeem. Valuarst ja valuõde selgitavad igal vastuvõtul patsientidele, et ravi ei toimi kui patsient võtab ravimit nagu ise soovib või püüab leida erinevaid põhjusi, et ravimi võtmisest loobuda. Haigete tavapärane põhjendus seondub müütidega, ei taheta võtta tugevatoimelist valuvaigistit (narkootikumi) või võetakse juba niigi palju tablette.
Shot by Marek Metslaid
Ravimitel on toimeaeg
Kõige olulisem on ravimite võtmisel järgida arsti ettekirjutust ja teada ravitoime tsüklit. Osa ravimeid toimib 6, teised 8, mõned 12 ja 24 tundi. Kõik ravimid on erinevad ja ka toimivad erinevalt. Inimesed ei saa sageli aru, et kui valu tekib „ootamatult“ öösel, on patsient ehk ravimi õigel kellaajal võtmata jätnud, et sellist valuhoogu ennetada.
Häirivad kõrvaltoimed on enamjaolt kõhukinnisus ja kõhulahtisus, mõnikord ka pearinglus. Selgitame, et tugevatel valuvaigistitel ongi selline kõrvaltoime. Soovitame tarvitada linaseemneid, pidada dieeti, süüa punast peeti ja musta ploomi ning palju juua ja võimalusel liikuda.
Selgitame, et ravikuur on tõsine ettevõtmine, kus paljud asjad on üksteisega seotud. Näiteks on patsiendil suur ülekaal ja tema probleemid (seedimine, uni jm) on seotud vähese liikumisega. Kui ravida valu, on võimalus liikuda ja kui liigutakse, on ka valu vähem. Tihtipeale on meie roll patsiendi mõtlemist ümber suunata.
Ja muidugi on tõsi, et tihtipeale haige inimene ei mäleta arsti kabinetis antud juhiseid ja soovitusi. Sageli tuleneb see erutusseisundist. Kui haigel on kaasas lähedane, kes aitab kirja panna, rohtu võtta, on olukord lihtsam. Ravi on tõsine asi. Kui patsiendil pole sugulasi, kaasame võimalusel sotsiaaltöötaja. Selgitame, kuidas patsient võib end tunda, millised olukorrad võivad tekkida, millistel puhkudel pöörduda perearsti või vältimatu abi poole.
NÕUANDEVEERG
Svetlana Garkoṧa soovitab:
Ravimite võtmisel on kõige olulisem teada, kuidas neid võtta.
Raviskeemi jälgimine tähendab seda, et ravi tuleb teha täpselt arsti ütluse järgi.
Ravimit on vaja raviskeemi järgi võtta selleks, et valu ennetada ja vältida tugeva valu tekkimist. Ravimit tuleb võtta korrapäraselt.
Ravimitel on kõrvaltoimed. Aga ka kõrvaltoimete leevendamiseks on võimalusi.
Valu kannatamisel tekib palju veresuhkrut, tuju langeb, olukord tekitab probleeme patsiendile ja tema lähedastele. Igapäevaelu on häiritud. Tugev valu ei lase uinuda ja organism ei saa koguda piisavalt jõudu haigusega võitlemiseks.
Ravi läbitegemist ei tohi karta. Soovitame valu ravida, rohkem liikuda ning jätkata igapäevast tööd – see hoiab emotsionaalselt tasakaalus.
Valuarst ja valuõde on alati patsiendi poolel ja püüavad teda igati toetada.
„Liiga palju tablette.“ Valu ravimisel ei aita patsiendi omaalgatuslik otsus, et “nii palju tablette“ ei saa võtta. Kui võetakse ka südame- võidiabeediravimeid, tuleb see valuarstiga läbi arutada. Arst teab, milline on õige kogus ja ravimite koostoime ja mõju just sellele patsiendile.
Valu saab ravida üksnes siis, kui patsient ausalt arstile ja õele räägib, millist ravi ta on teinud ja kuidas rohtu võtnud. Tark arst tunnetab kohe, kui patsient on ostnud ravimid välja, kuid pannud need lihtsalt kappi seisma.
Kui patsiendil on kahtlus ühe või teise ravi koostoime suhtes, tasub julgelt arstilt küsida.
Haiglasse minnes, on tähtis jätkata samade ravimitega, mida juba võetakse. Haiglas tuleb jätkata ka valuravi skeemi. Patsient peab haigla arstile rääkima, milliseid ravimeid ta juba võtab. Tavaliselt seda haiglas ka küsitakse.
Ravimite toime ja aeg. Mõnikord ei toimi ravimid kohe vaid vajavad mõningast aega. Selline periood võib kesta isegi nädala enne kui tekib terviklik efekt.